3. sept 2010

Külalisesinemine nr. 19 ehk jah, jäi küll kaheksateist vahele, mis siis?

Tänane kaastöö hälbib veidi bläägi harilikust, kargelt asjalikust toonist - sest eks lähe kalestunuimgi köögisõdalane teinekord veidi sentimentaalseks, eriti seesugusel nukral ja vihmasel varasügisesel pärastlõunal nagu praegu.

"Kahtlesin kaua, kas panna see pilt teele või mitte. Sest tead, see loomake näeb välja nii nunnu ja armas, nii udupehme ja soe, et tahaks ta sealt pimedast ahjunurgast endale kaissu võtta ja hellalt-hellalt hoida. Vaata, milline niiske pruun silmake sind usaldavalt vaatab. Millise värvigammaga titekasukas."

Kas hea lugeja on valmistunud avama oma südame? Sellise kaadriga tervitab meid Triin Tartu peatänavalt:



"Kas see paarinädalane küüslaugubaguette mitte ei murra su südant? Sa ju tahaksid ta enda juurde koju viia!?"

Jah, ma tahaksin! On viimane aeg rajada riknenud toidu varjupaik. Oh, wait...

Igal juhul suur tänu korrespondent Triinule toomast killukese hellust ja südamlikkust meie halli argipäeva. Hea lugeja, mine kohe külmkapi juurde, võta see roiskuma läinud ühepajatoit sealt välja ja tee talle pai! Ta on seda väärt!

Järgmine kord juba midagi morbiidsemat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar