Mochipallid, ehk ilmsed hiina klimbid

Palliteema jätkuks - ma ostsin need Fired ROund Glutenid ära, aga maitsmiseni ei jõudnud kuna viisin need jõulupeole snäkiks ja seal need salapäraselt haihtusid. Ilmselt mõni wheatard sokutas silma alt ära.
Igatahes seekord otsustasin ma oma hiinapoe lemmiksnäkki ise teha proovida. Pildi peal näevad need välja sellised: rohelised (või värvilised) vintsked riisipallid, mille sees on oamoos.

Minu saavutus nägi natuke teistmoodi välja. Kõigepealt kõrvetasin ma näpud ära, sest glutinoosne riisijahu segades veega ja kuumutades mikrolaineahjus annab sellise salakavala liimja taigna. Põhimõtteliselt, kujuta ette kui tore on hiiglaslikku tatikolli ümber tillukese kakajunni vormida (sest just päkapikukaka moodi see oamoos külmutatuna välja näeb). Tadaa! Eksoleju nunnud klimbid. Kardemoniga klimbid, jõuluteemalised. Pühendan Killule, kes ütles et ta ei oska putru keeta aga võib teha ühe toreda klimbi.

Vetikad!

Pildi autor: Cillu
Toidu autor: lugupidamisega, teie §
Toidu ohvrid: minu sünnipäevakülalised

Külaliste poolt ristiti see hautis meelitavalt Adruks. Mida muud sa väikesest rannakülast oskadki oodata? Peakomponent on tegelikult Eestis toodetud nõgeselisandiga ökomakaron, mis kaotas keedes kõik oma makaroniväärsed omadused.

Kahjuks ma viskasin oma kärbatanud porgandi minema...

... enne kui tuli meelde pilti teha. Aga sellest pole midagi, täna sai taluturult hunnik igasugu kraami varutud ja ilmselt oleks pidanud veel rohkem varuma kuna järgmine turg on kahe nädala pärast.

Meil on esimene kaastöö üle jupi aja. Kuna teie saadetised lähevad pidulikult mu spämmiaadressile, mis on sisuliselt sama hea kui prügikast, siis ei tasu oodata et ma neid tihemini postitaks kui blogi eelmine kirjutaja. Jajaa. Aga tänage Morgiet, midagi meil nüüd on. Nautigem.

Esimene pilt on põhjakõrbenud mannapuder. Kaunis, eks?

Teisel hallitus, aga mis söötmel - ei mäleta. Ka imekaunis /kes see koera ikka kergitab, kui mitte koera saba - toim./. See tuletab millegi pärast jõule meelde, valged lumekuhjakesed ja puha. Või Pollocki maali, kui kunstiarvustuslikuks minna.

Kolmas ja neljas pilt kujutavad kassile söögiks pandud hapukoort, mille kass ära põlgas /Huvitav küll miks? Üks mu tuttav kass enam tavalist hapukoort ei söö, kui kanget kolmekümneprotsendilist korra saanud oli/.