Hristos voskres

Iseenesestki mõista on kõikvõimalikud pühad toidublogijale väga tänuväärt aeg. Tõsi küll, mädamunasaagiga tuleb veel veidi oodata, aga lootused on igatahes kõrgel. Juba leidiski kinnitust see, et kui mõnda aega kodust eemal viibida, sigineb tublisti materjali, mis lausa karjub kaamera järele. Meie vanal sõbral kiwanol näiteks möödusid pühad kaunis raskelt:





Täiesti spontaanselt ja igasuguse minupoolse provokatsioonita olid tekkinud ka kenad, klassikaliselt tagasihoidlikud hallituslaigud ühele saiakontsule:



Varsti pikem olemuslugu!

KIWAno...

...ehk X-generatsiooni jõudmine minu kööki. Pealtnäha pole vigagi. Progressiivse ja tehnokraatliku moega küll, aga ometi päris kenake:



Seevastu koore all ei ole muud kui tulnuka ila:



Ja kõige rõvedam on hind:



P.S. Noormehed, kes te kaubamaja toiduosakonna kassasabas järgmised olite ja kommenteerisite! Teie kogemus kas puudutas mõnda muud loodusandi või on teie maitsemeelega midagi lahti. Ei maitsenud üldse kurgi moodi. Rohkem nagu granaatõuna konsistentsiga toores tikker.