Odavalt ja õilsalt söönuks

Täna räägime säilivustähtaegadest. Teatavasti vaatab kalendrist praegu vastu september, õnnis kuu, mil suve eest saadud puhkuserahad on juba peaaegu meelestki läinud, stippi aga keegi veel ei maksa. See tähendab, et toidu- ja joogiotsingutel tuleb muutuda innovatiivsemaks ning vaadata ringi seesuguste kaupade järele, mis vahest ei ole enam esimeses värskuses, võivad aga siiski pakkuda naudingut nii kehale kui hingele.

Niisuguseid kaupu võib leiduda kodus. Näiteks oli minu kapi taga vedelevas matkaseljakotis liiter õilsat märjukest, mille aastake tagasi importisin kuulsalt veinimaalt Taanist:



Iseenesestki mõista tärkas minus sportlik huvi maitsta säilivustähtaja ületanud pakiveini:



Niisuguseid kaupu võib leiduda ka poes. Näiteks on Maxima keti kauplustes meiesuguste seiklejate tarvis koguni eraldi riiul. Sealt leidsin tükikese juustu, mis originaalpakendis nägi välja selline:



Punane kleeps signifieerib seda, et asjaga on mõtet lähemalt tutvuda. Detailid paraku ei jäänud pildile kogu oma täpsuses, võin ent öelda, et hind on nihkunud ligikaudu kuuekümnelt kroonilt üheksale.

Nojah, aga oota, see juust on ju...



...basiilikuga.

Minu meelest päris sitt vabandus. Lisaks basiilikule sisaldab juust ka värvainet E100 (mitte segamini ajada saksa tankiga Panzerkampfwagen E-100) ehk kurkumiini ja värvainet E141 ehk klorofülli ja klorofülliini vasekomplekse. Mõlemad on küll looduses esinevad ained ega ole tõestatud, et nad teeksid midagi väga halba (kui sööja ei ole just siga, kellel sel juhul võib tekkida kilpnäärme haiglaslik suurenemine). Siiski ei suuda ma päriselt mõista, miks pidas brändingu eest vastutav inimene oluliseks juustule just seesugune värvus anda.

Ent ärgem hakakem tähti närima! Loo moraal on muidugi hoopis selles, et post säilivustähtaeg ergo propter säilivustähtaeg ei pea sugugi paika. Jumala eest, ma võin kinnitada, et see muide väga maitsev juust oli enne kuupäeva kukkumist just niisama roheline; samamoodi mäletan täpselt, et Taani importvein oli enne kuupäeva kukkumist just niisama jälk ja ebameeldiv. Niisiis ärgu löödagu risti ette. Etteantud materjalidega saab suurepäraselt korraldada õdusa, kultuurse õhtu veini ja juustuga:



Lisaks tuleb märkida, et kui Taani importveinist kogu alkohol välja keeta ja tublisti suhkrut lisada, saab sellest päris normaalse glögi. Sest noh, ega's jõulud ju kaugel ole.

Aga kui nüüd päris aus olla, siis lõppeks näeb niimoodi ikkagi parem välja:



Värvide järgi toitumine on täiesti tunnustatud lähenemine! Vt. ka "Kas sinu toit on värvipime?". No minu oma igatahes ei ole.