Blogi vaadatavus langeb, mina ise olen laisk aga näe kaastöid tuleb irooniana uksest ja aknast ning takkapihta olen sattunud viljakale etnoloogilise uurimuse kasvulavale, nii et enda köögist on ka peaaegu alati midagi võtta.
Õde ütleb, et "asju ei tohigi enne ära visata, kuni nad kunstiks muutuvad." Siinkohal tuleb nõustuda, eelvaate piltide pealt ma ei saanud isegi aru millega tegu, selline krüptika.
Sildid
külalisesinemine
hallitus
frukt
eksperimendid temperatuuriga
lüürilised hetked
cooker's block
midagi tsöliaakiahuvilistele
värske toit
hoidised
aww
karvane üllatus
tagasi juurte juurde
akadeemilised jõud
§
moodne kunst
piim on looduse suur ime
väljamaa
elu allikad
lülijalgsed
konserv
tervendav köök
Helen
kõnts
punk's not dead - it just smells funny
solanum tuberosum
supp
tahtlikult kääritatud joogid
võitlusvälja laienemine
Kontor on kodusõda
leheneeger
surm
esimene kaastööline
hiired
koomas Toomas
kortsud
postkolonialism
torm teeklaasis
tume ilu
zombie-söök
Carolina
Charles Bukowski
Estonglish
Itaalia
Solanum lycopersicum
don Tihane
ikebana
kaastööline Itaaliast
kaastööline Kirepist
kerged pastaroad
kompost
korrespondent Kaeraväljalt
külmkapi sulatamine
pask
puder
Andrus Kivirähk
Frenglish
Made
Manjana
Morgie
Pärtel
Siiri
Triin Talk
Veenus
Zuuluis ja Ideala
arsenal
katu
killud
kiwano
tädi Maali
uus algus
viide
voodi on kodusõda
õunaäädikas
Gry Holmbakken
Holbein
Iko Maran
Ilf ja Petrov
Ivan Astahhov
Maia Ganina
Martin Luiga
Mihkel Mutt
Muhukadri
Rein Veidemann
kodulind
mets on kodusõda
puukkojunkkarit
võitlusvälja kitsenemine
Kuvatud on postitused sildiga külmkapi sulatamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga külmkapi sulatamine. Kuva kõik postitused
17. nov 2013
26. jaan 2013
Puhkuse-eri
Taaskord midagi etnoloogiliste välitööde sarjast. Tšehhis
resideeruv itaallasest sõber F revideeris peale reisilt tulekut oma külmkapi
sisu [mõneti on ta hajameelse professori võrdkuju ilmselgelt] ja leidis sealt
hunniku põnevat kraami, mida ma enne ära viskamist ka pildistasin.
Minu arust SEE on hallitav kohv, aga ma vist peaks oma pilte
paremini süstematiseerima et oleks ühemõtteliselt aru saada mida on kujutatud.
Noh siin on kaharad hallituseparvekesed tumedal vedelikul, mis ilmselt on kohv.
Kui küsida, kas hallitus upub või ujub, siis ilmselt antud juhul ujub. Kuigi
mahlapudeli põhjast välja tulev hallitusemollusk on ilmselgelt uppunud ja paneb
mõtlema, et kaua ta seal uppunud oli... kas juba mahla joomise ajal?
Väidetavalt oli see ollus sojakaste olnud. Sojakaste juba
iseenesest on halvaksmineku produkt, aga see on iseäranis kauni struktuuriga.
Juust. Elegantselt valge ja suviselt kollaka tooniga kuid
kauni koheva talvekasukaga. Mida seal külmkapis ikka targemat teha on kui
vaikselt kasukat kasvatada.
Uskuge või ei, aga siin sees on leib. Ma ei hakanud kotti
avama – nakkusoht tundus liiga suur. Nii et üldusele jääb teadmata, kas siin
oli tegemist itaalia tüüpi valge leivaga või tšehhi tüüpi tumedama, kuid mitte
päris tumeda peenleivaga.
27. mai 2010
Külmkapi sulatamisest, viidetega
Niisiis - külmkapi sulatamine. Raske ja tänamatu töö. Ma ei oleks kunagi midagi sellist ette võtnud, kui külmkapp ei oleks otsustanud hakata mäkra mängima. Nimelt ei sulgunud enam külmkambri ja selle tulemusel ka mitte külmkapi enese uks. Meeleheite ja ajapuuduse sunnil püüdsin alguses ülekäte läinud kodumasinat korrale kutsuda suure ja terava noaga - nagu manuaal seda rangelt keelab -, abi sellest aga ei olnud. Pealegi hakkasid külmkambrisse moodustuma stalaktiidid ja stalagmiidid:

Jätame nüüd kõik meelde, et stalaktiit on see, mis tuleb ülevalt alla, ja stalagmiit see, mis läheb alt üles. Noh, ja viinapudel nägi välja selline:

Teadlik lugeja võib siinkohal karjatada: aga selline ju peabki üks viinapudel välja nägema! See on tõesti nii ja ega ma viinapudeli pärast kurtnukski. Asi on ainult selles, et üsna samasugune nägi välja näiteks ka spinat:

Pean tunnistama, et ega mul spinatiga suuri kogemusi ei ole, aga see ei tundunud ka päris õige. Vaata, mis küll tuleb siit - see on lehma rullbiskviit (Niit 1985):

Või vahukommid. Aga igatahes lehma omad, mitte inimese.


See-eest järgmine leidus on midagi sellist, mille täielik mõistmine ja hindamine tarvitseb ehk tõesti kõrgeimat inimlikku tunnetust:


Treenimata silm võiks ju arvata, et tegu on lihtsalt igivana searasvakamakaga. Ent selle bläägi lugejatele ei pea ma loodetavasti selgitama, et õigupoolest on piltidel sümboolselt kujutatud võitlust valguse ja varju vahel.Kui võitluse esimene etapp oli maha peetud, nägi tanner välja selline:

Ent veel ei olnud katsumused muidugi läbi ja külmkappi kasutada ei saanud - nüüd tuligi see jätta sulama. Et hommikul oleks kõigest hoolimata võimalik nautida koorega kohvi, improviseerisid osavad leidurikäed saadaolevatest vahenditest ajutise külmkapi:

Arvasin, et ega see süsteem sooja suveilmaga ei tööta, aga öösel läks külmaks ja kõik toimis suurepäraselt. Kahjuks. Pidin hommikul pakitäie koort ära jooma, kuigi mingit kohviisu ei olnud, jalad pahkluudeni köögipõrandat katvas külmas vees. No et midagi raisku ei läheks!
Kes arvab, et katsumuste tasuks sain ilusa, puhta, tühja külmkapi, see eksib. Kõik need tuvastamatud hoidised määramatutest aastakäikudest panin sinna ikka ju ilusti tagasi. Ja vaat siinkohal tahaks öelda nii, nagu öeldakse Triina Saare alias Nadja Tederi novellis "Laikree Anni": "Sest seda minusugune harimatu inimene küll koristada ei oska, selleks peab ikkagi ülikooli haridus olema" (Saare 1956).

Jätame nüüd kõik meelde, et stalaktiit on see, mis tuleb ülevalt alla, ja stalagmiit see, mis läheb alt üles. Noh, ja viinapudel nägi välja selline:

Teadlik lugeja võib siinkohal karjatada: aga selline ju peabki üks viinapudel välja nägema! See on tõesti nii ja ega ma viinapudeli pärast kurtnukski. Asi on ainult selles, et üsna samasugune nägi välja näiteks ka spinat:

Pean tunnistama, et ega mul spinatiga suuri kogemusi ei ole, aga see ei tundunud ka päris õige. Vaata, mis küll tuleb siit - see on lehma rullbiskviit (Niit 1985):

Või vahukommid. Aga igatahes lehma omad, mitte inimese.


See-eest järgmine leidus on midagi sellist, mille täielik mõistmine ja hindamine tarvitseb ehk tõesti kõrgeimat inimlikku tunnetust:


Treenimata silm võiks ju arvata, et tegu on lihtsalt igivana searasvakamakaga. Ent selle bläägi lugejatele ei pea ma loodetavasti selgitama, et õigupoolest on piltidel sümboolselt kujutatud võitlust valguse ja varju vahel.Kui võitluse esimene etapp oli maha peetud, nägi tanner välja selline:

Ent veel ei olnud katsumused muidugi läbi ja külmkappi kasutada ei saanud - nüüd tuligi see jätta sulama. Et hommikul oleks kõigest hoolimata võimalik nautida koorega kohvi, improviseerisid osavad leidurikäed saadaolevatest vahenditest ajutise külmkapi:

Arvasin, et ega see süsteem sooja suveilmaga ei tööta, aga öösel läks külmaks ja kõik toimis suurepäraselt. Kahjuks. Pidin hommikul pakitäie koort ära jooma, kuigi mingit kohviisu ei olnud, jalad pahkluudeni köögipõrandat katvas külmas vees. No et midagi raisku ei läheks!
Kes arvab, et katsumuste tasuks sain ilusa, puhta, tühja külmkapi, see eksib. Kõik need tuvastamatud hoidised määramatutest aastakäikudest panin sinna ikka ju ilusti tagasi. Ja vaat siinkohal tahaks öelda nii, nagu öeldakse Triina Saare alias Nadja Tederi novellis "Laikree Anni": "Sest seda minusugune harimatu inimene küll koristada ei oska, selleks peab ikkagi ülikooli haridus olema" (Saare 1956).
Tellimine:
Postitused (Atom)