Igatahes püüan siinkohal oma vea parandada ja lajatan topeltpostitusega. Nimelt on jumalik ettehooldus seekord saatnud postkasti kaks kaastööd täpselt ühel ja samal teemal: sidruni kasutamine kodumajapidamises. Postituse pealkiri on laenatud suurepäraselt Sulev Meedialt: eks püüan minagi kolmanda ringi loorbereid lõigata. Teema on bläägis tegelikult varemgi populaarne olnud, seni pole aga avanenud võimalust näha päris rööbiti, kuidas kaks kunstnikku lahendavad sarnase ülesande. Esimese kaastöö läkitas juba uusaastatervitusena bläägis varemgi esinenud Manjana:
"Algselt olid sidrunid kenasti joogiklaasis."
"Kuna läbi klaasi pildistamine nõuab pingutust, võtsin käärid ja tõstsin sidrunid ühtse komplektina paberile. Sidrunite paremal küljel on väike pigistusjälg näha."
"No ja ülejäänu on juba puhas kunst. Sidrun on end suht korralikult üleval pidanud ja vaid üht sorti hallitusseenega ühinenud. Ilmselt on tegemist monoseksuaalse sidruniga."
Teine kaastöö pärineb bläägidebütandilt Evelilt, kes on oma kaaskirjas lakoonilisem:
"Kuidas laisad inimesed teed joovad..."
"...ja lasevad sidrunil kannus hallitama minna."
Mulle näib, et pildikeel on kahel kunstnikul suhteliselt sarnane. Manjana on küll suuremat rõhku pannud makrovõtetele, ent klaasiga pilt tõestab, et ta valdab ja hindab ka teistsugust tehnikat. Mõlema fotograafi pildid on minimalistlikud, selgete ja teravate kontuuridega, taust on hele ja puhas, esiplaani värvipaletis on olulisel kohal erinevad hallid (kuigi tõsi, Manjana toob kollase tooniga sisse ka väikese kontrasti). Ütleksin, et siin võib tabada ühist hingamist - või on selle dikteerinud materjal? Kes teab!
Sestap tahaksin oma analüüsis süüvida eeskätt taieste kontseptuaalsesse külge. Kuidas sidrunit kodumajapidamises ikkagi kasutatakse? Senistes bläägikannetes on senjoor Sidrun figureerinud n-ö vabas olekus, seekord aga näeme teda tööpostil, erinevates joogianumates. Eveli näitab sidrunit, mis on täitnud oma kohust sooja rüüpe koostisosana, Manjana teostes on tegu olnud ilmselt jaheda joogipoolisega. Vahest on just sellest tingitud ka erinevus hallitusseentes: soojas leotatud frukt eksponeerib pehmemaid, heledamaid saarekesi, külmas joogis hoitud eksemplar aga tumedamat halli ja karmimat välimust. Selles mõttes on tegu täiesti komplementaarsete teostega, mis illustreerivad suurepäraselt pikaajalise keskkonna erinevat mõju antud objektile. Siit annaks täiesti mingi herderliku teooria välja arendada. Oh sa põhjamaine, kiretu, monoseksuaalne sidrun! Sealjuures on mõlema anuma klaasile kondenseerunud veetilku, mis viitab siiski teatavale ühisosale. Maailm - nii kirev, ja ometi taandatav samadele alustele... Elu sünnib veest.
Ühtlasi tahaksin tänase teema tuules ära märkida, et jõin eile Saku Õlletehase uudisjooki Chill Sidrun. See oli ka täiesti bläägimaterjal. Õigupoolest lisangi ta siia (pilt võetud SuperAlko kodulehelt):
Noh, see... Ma ei tea. Koduste vahenditega ükski sidrun vist päris nii halvaks ei lähe. Selleks on ikka tehast tarvis.
saku long drink, chill sidrun, peaaegu reede.
VastaKustuta