Sidrun on simulant!

Olgu. Aitab. Isegi pikalt olen võõraste loorberite peal liugu lasknud - või kuidas olekski siin kõige parem metafoore miksida. Varsti pajatan teile sellest, kuidas ma külmkappi sulatasin. Aga enne on vaja veel mõned asjad klaarida. Näiteks see, et sidrun on simulant. On teine ennast punni ajanud nagu kerakala (no ütleme, et Takifugu rubripes ehk pruun kaljuhammas):





Endal ei ole õieti midagi häda. Täiesti värske ja tarbitav sidrun. Aga kus alles pungitab igast otsast:



Jah, sina! Ah nii süütult vahid otsa? Arvad, et siin majas ei osata halvaksläinud toitu ära tunda? Topeltannus hiniini ja märgadesse linadesse mässida - muud ei ole sellisega teha. Ptüi, ma ütlen.

Seevastu räim tomatis on kergelt halvaks läinud küll, aga see on õieti tarbetu. Noh, on mingid väikesed tupsukesed:



Hea küll, kui on, siis on. Aga äärmiselt fotogeeniline oli see konserv juba täiesti riknemata seisundis. Minu meelest meenutab natuke neid hiiri:



Seljarootsud kenasti näha ja kõik. Muidugi äärmiselt maitsev. Ega ma ei oskagi õieti öelda, miks ta sedasi seisma jäi...