Eedeni aed

Aastaajad vahelduvad, temperatuur tõuseb, loodus ärkab talveunest ja trügib uue hooga peale. On aeg väsinud talv puhkusele saata ja teha ruumi kõigele noorele, kõigele värskele. Ent veel viimne hommage à, veel mõned pilgud minu talveaiale! Mandariin:



Viinamarjad:





Sidrun:



Pipar:



Ja last but not least kurk:



Mäletate seda porgandit, mis härma läks? Ütleksin, et kurk on isegi veel vingem. Porgand sealjuures rohelist värvust ei omandanud, kurk kergelt oranžika aga küll (vt. lõikepinda). Kui üldse mõni kurk peaks kellestki rohkem hääli saama, siis just see kurk.



Tegelikult domineerivad siin ülepea rohelised ja oranžid toonid. Teate, mida see mulle meenutab? Üheksakümnendaid. Oli vähemalt üks selline suvi - aga võib-olla ka mitu -, mil vabariik oli veel noor, kõrgmoe ja turumoe vahel ei tehtud ebaõiglast vahet ning seesinane demokraatlik ühismood nägi noortele tütarlastele ette kombinatsiooni neoonoranžist ja neoonrohelisest. Peaasjalikult mäletan väljaveninud õlapaeltega särgikuid, mida võis kanda näiteks mustade alt laienevate pükstega. Oh seda särtsu tänavapildis! Psühhoanalüütikud, ahoi! Tundub, et selline nooruses mällu saadud tempel võiks selgitada nii mõndagi.