20. apr 2011

Külalisesinemine nr. 49 ehk tume ilu

Tänase kaastöö autor on Muru Emand Järvamaalt:





"Kahjuks ei ole ma ise [õunakese] värvumisele kaasa aidanud, samune rippus niiviisi mustana puu otsas oktoobris," kommenteerib autor. "Küll aga ootavad sügisel varutud õunad sahvris kastis õiget aega. Ei ole julgenud neid veel vaadata, püüan oodata sinnamaani, kuni sumisema hakkavad."

Hiljuti kommentaariumis aset leidnud arutelu põhjal võib väita, et bläägikülastajad pigem koguni eelistavad nobjet trouvé'd. Nõnda ei ole vähese autoriosaluse pärast tarvis küll mitte mingisugust kahju tunda. Kaadrid ise on aga vaimustavad, leitud äärmiselt terava silmaga. Esimene muljeimpulss oli midagi dekadentlikku ja sealjuures tugevasti eksootilist, võrreldav vahest selle glämmi ja casual'i miksiga. Ent kaastöölise enese saatetekst, mis rõhutas, et saadetakse pilte kodumaisest viljast, juhtis mõtted teistele radadele. Tõepoolest on siin taustal tunda midagi lähedast ja igiomast; kore puidupind sugereerib tervet talupojamõistust, kahe jalaga maas olekut. Vt. ka Perussuomalaiste valimisedu, kuigi ma muidugi kahtlen, kas "tume ilu" nende programmiga haakuks.

Hästi kõlbaks see vili niisiis rekvisiidiks mõnda eesti filmi: hall tonaalsus, tuuline mererand, isa matus, äng, võõrandumine. Miks mitte ka must õun? Marko Raadile soovitan järgmiseks muinasjutuks ette võtta "Lumivalguke", kus maskeeritud võõrasema pakuks peategelasele hammustada just niisugust frukti. Sügavam tähendus oleks muidugi illustreerida populaarset eestlase-kuvandit: tänaval ta ei naerata, jätab sünge mulje, aga temaga lähemalt tuttavaks saades ... selgub, et sisimas ongi ta just niisugune, must, kärbatanud ja kide.

(Keelepedenduse lainel: mulle hiljuti öeldi, et kolme punkti ees peab nüüd sõnavahe olema. Täielikku korrektsust ei õnnestunud eelmise lausega ent ikkagi saavutada, sest vähemasti netis olev õigekeelsussõnastik sõna "kide" ei tunnista. Tahtsin igaks juhuks kontrollida, mida see tegelikult tähendab, aga tühjagi.)

15 kommentaari:

  1. Eesti murrete sõnaraamatust:

    kide 1: a)lõpus, b) uim, c) kalarapped
    kide 2: kübe, pihu
    kide 3: kõõlusetupepõletik
    kide 4: kits
    kide 5: osi
    kide 6: kõhn, kidur

    Vrd ka kida, kidu, kidi, kidev.

    VastaKustuta
  2. No selge. Ju on mu mitteteadvus alati aimanud, et kõõlusetupepõletik on eesti identiteediga lahutamatult seotud.

    VastaKustuta
  3. Lihtsalt kaunis, ime et õun sealjuures säärase pringi pealispinna on säilitanud.

    VastaKustuta
  4. Nii kaunis! Ja kuidas veel valgus asfaldivärvi õunakoorelt tagasi peegeldub ...

    VastaKustuta
  5. Mismõttes kolme punkti ees sõnavahe, that makes no sense at all, hävita kõik ja hakka otsast peale ma ütlen, maailm on hukas.

    VastaKustuta
  6. soovitan õigekeelsussõnastiku asemel seletavat sõnaraamatut. "kide" puudub ka sealt, aga on muidu huvitav, eriti näitetsitaate lugeda: "nälg surub näole kollast vaha / ja tõotab loomingule kidu." J. Barbarus. Või siis "[...] ma pole kunagi eriti sõnakas mees olnud, – olen keelelt nõnda-ütelda kida ja meelelt aeglane. A. Jakobson

    http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kide&F=M

    VastaKustuta
  7. vAT see on rõve. küll mittte köök a vähemalt vorst http://www.postimees.ee/?id=422978

    VastaKustuta
  8. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  9. Autor on koloreerimisega pannud otse pulli silma, nagu inglismannid võiksid selle kohta ütelda! Ja materjalide valikuga samuti. Kas taustal tõesti massiivne must tamm? Või ainult spoon (no oleks tubli asi seegi)? Väga väärikas.

    Ma kummardan.

    VastaKustuta
  10. kide on mingi kaheksakümnendate slängi ülekantud murdesõna, ma arvan. olen näinud seda tähenduses "kitsi". ja vist ka tähenduses "aher", s.o. kasin piimaandja (lehma kohta). Ehk siis antud õuna kohta käib küll.

    VastaKustuta
  11. Ma tahaks hoopis öelda, et... eee.. "LumivalgEke"...

    Tagasihoidlik keelepede.

    VastaKustuta
  12. No ei. [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006:

    'Lumivalgeke' -> Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.

    'Lumivalguke' -> lumi <5:lume, lund, .lumme ja lumesse> ▪. Auto jäi lumme kinni. Lumme tuisanud teed, lumme mattunud aiad. Sula+lumi, tuhk+lumi, igi+lumi. Lumi+kate. Nimes: Lumi+valguke. bot: lumi+kelluke, lumi+mari ‹-marja› (ilupõõsas); lume+roos (ilutaim). Lume+hang ‹-hange›, lume+helves, lume+koorik, lume+laadur, lume+labidas, lume+laviin = lume+veere ‹-.veerme›, lume+lobjakas, lume+lörts, lume+mees, lume+memm, lume+onn, lume+pihu peen lumi, lume+pilv, lume+redel = lume+värav, lume+rikas = lume+rohke, lume+rookimine, lume+sadu, lume+sahk, lume+tee, lume+tuisk, lume+tõke, lume+tõrje, lume+vaene talv, lume+vaip, lume+vesi. zool: lume+kakk, lume+leopard, lume+püü. Lume+murd mets

    Kuigi ma olen valgukese-süsivesikukese-nalju kuulnud ja möönan, et esteetilisest argumendist lähtuvalt on vaidlusruum iseenesest olemas.

    VastaKustuta
  13. No kurat, muinasjutt on eluaeg olnud "Lumivalgeke"! http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQR4kwrad6oUIqNYiBGET7FS6Eh2ZP0JTnbQ73HKc63QcjkL121

    Ma isegi ses mõttes ei lasku vaidlusse, sest muinasjutu nimi kohe kindalsti pole kunagi valguke olnudki :).

    VastaKustuta
  14. Ohoh, nüüd leidsingi mingi artikli sellest, et tegelikult OLEKS valguke õigem, aga kurat... Eluaeg on seda madalalaubalised ainult kasutanud :D. No ma siis väga vabandan, sain ise ka targemaks, aga valgukest ikka kasutama ei hakka :).

    VastaKustuta
  15. Oh, keelelise diskussiooni ärgitamise pärast pole nüüd küll tarvis vabandada. Äh, ja tegelt ma lugesin lapsena sedasama raamatut...

    Plass on aga see, et isegi kohupiimakreemi kutsuvad nad "Lumivalgekeseks". SINNA sobiks ju ometi just nimelt -valguke!

    VastaKustuta