"Kahjuks ei ole ma ise [õunakese] värvumisele kaasa aidanud, samune rippus niiviisi mustana puu otsas oktoobris," kommenteerib autor. "Küll aga ootavad sügisel varutud õunad sahvris kastis õiget aega. Ei ole julgenud neid veel vaadata, püüan oodata sinnamaani, kuni sumisema hakkavad."
Hiljuti kommentaariumis aset leidnud arutelu põhjal võib väita, et bläägikülastajad pigem koguni eelistavad n-ö objet trouvé'd. Nõnda ei ole vähese autoriosaluse pärast tarvis küll mitte mingisugust kahju tunda. Kaadrid ise on aga vaimustavad, leitud äärmiselt terava silmaga. Esimene muljeimpulss oli midagi dekadentlikku ja sealjuures tugevasti eksootilist, võrreldav vahest selle glämmi ja casual'i miksiga. Ent kaastöölise enese saatetekst, mis rõhutas, et saadetakse pilte kodumaisest viljast, juhtis mõtted teistele radadele. Tõepoolest on siin taustal tunda midagi lähedast ja igiomast; kore puidupind sugereerib tervet talupojamõistust, kahe jalaga maas olekut. Vt. ka Perussuomalaiste valimisedu, kuigi ma muidugi kahtlen, kas "tume ilu" nende programmiga haakuks.
Hästi kõlbaks see vili niisiis rekvisiidiks mõnda eesti filmi: hall tonaalsus, tuuline mererand, isa matus, äng, võõrandumine. Miks mitte ka must õun? Marko Raadile soovitan järgmiseks muinasjutuks ette võtta "Lumivalguke", kus maskeeritud võõrasema pakuks peategelasele hammustada just niisugust frukti. Sügavam tähendus oleks muidugi illustreerida populaarset eestlase-kuvandit: tänaval ta ei naerata, jätab sünge mulje, aga temaga lähemalt tuttavaks saades ... selgub, et sisimas ongi ta just niisugune, must, kärbatanud ja kide.
(Keelepedenduse lainel: mulle hiljuti öeldi, et kolme punkti ees peab nüüd sõnavahe olema. Täielikku korrektsust ei õnnestunud eelmise lausega ent ikkagi saavutada, sest vähemasti netis olev õigekeelsussõnastik sõna "kide" ei tunnista. Tahtsin igaks juhuks kontrollida, mida see tegelikult tähendab, aga tühjagi.)
Eesti murrete sõnaraamatust:
VastaKustutakide 1: a)lõpus, b) uim, c) kalarapped
kide 2: kübe, pihu
kide 3: kõõlusetupepõletik
kide 4: kits
kide 5: osi
kide 6: kõhn, kidur
Vrd ka kida, kidu, kidi, kidev.
No selge. Ju on mu mitteteadvus alati aimanud, et kõõlusetupepõletik on eesti identiteediga lahutamatult seotud.
VastaKustutaLihtsalt kaunis, ime et õun sealjuures säärase pringi pealispinna on säilitanud.
VastaKustutaNii kaunis! Ja kuidas veel valgus asfaldivärvi õunakoorelt tagasi peegeldub ...
VastaKustutaMismõttes kolme punkti ees sõnavahe, that makes no sense at all, hävita kõik ja hakka otsast peale ma ütlen, maailm on hukas.
VastaKustutasoovitan õigekeelsussõnastiku asemel seletavat sõnaraamatut. "kide" puudub ka sealt, aga on muidu huvitav, eriti näitetsitaate lugeda: "nälg surub näole kollast vaha / ja tõotab loomingule kidu." J. Barbarus. Või siis "[...] ma pole kunagi eriti sõnakas mees olnud, – olen keelelt nõnda-ütelda kida ja meelelt aeglane. A. Jakobson
VastaKustutahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kide&F=M
vAT see on rõve. küll mittte köök a vähemalt vorst http://www.postimees.ee/?id=422978
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on koloreerimisega pannud otse pulli silma, nagu inglismannid võiksid selle kohta ütelda! Ja materjalide valikuga samuti. Kas taustal tõesti massiivne must tamm? Või ainult spoon (no oleks tubli asi seegi)? Väga väärikas.
VastaKustutaMa kummardan.
kide on mingi kaheksakümnendate slängi ülekantud murdesõna, ma arvan. olen näinud seda tähenduses "kitsi". ja vist ka tähenduses "aher", s.o. kasin piimaandja (lehma kohta). Ehk siis antud õuna kohta käib küll.
VastaKustutaMa tahaks hoopis öelda, et... eee.. "LumivalgEke"...
VastaKustutaTagasihoidlik keelepede.
No ei. [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006:
VastaKustuta'Lumivalgeke' -> Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
'Lumivalguke' -> lumi <5:lume, lund, .lumme ja lumesse> ▪. Auto jäi lumme kinni. Lumme tuisanud teed, lumme mattunud aiad. Sula+lumi, tuhk+lumi, igi+lumi. Lumi+kate. Nimes: Lumi+valguke. bot: lumi+kelluke, lumi+mari ‹-marja› (ilupõõsas); lume+roos (ilutaim). Lume+hang ‹-hange›, lume+helves, lume+koorik, lume+laadur, lume+labidas, lume+laviin = lume+veere ‹-.veerme›, lume+lobjakas, lume+lörts, lume+mees, lume+memm, lume+onn, lume+pihu peen lumi, lume+pilv, lume+redel = lume+värav, lume+rikas = lume+rohke, lume+rookimine, lume+sadu, lume+sahk, lume+tee, lume+tuisk, lume+tõke, lume+tõrje, lume+vaene talv, lume+vaip, lume+vesi. zool: lume+kakk, lume+leopard, lume+püü. Lume+murd mets
Kuigi ma olen valgukese-süsivesikukese-nalju kuulnud ja möönan, et esteetilisest argumendist lähtuvalt on vaidlusruum iseenesest olemas.
No kurat, muinasjutt on eluaeg olnud "Lumivalgeke"! http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQR4kwrad6oUIqNYiBGET7FS6Eh2ZP0JTnbQ73HKc63QcjkL121
VastaKustutaMa isegi ses mõttes ei lasku vaidlusse, sest muinasjutu nimi kohe kindalsti pole kunagi valguke olnudki :).
Ohoh, nüüd leidsingi mingi artikli sellest, et tegelikult OLEKS valguke õigem, aga kurat... Eluaeg on seda madalalaubalised ainult kasutanud :D. No ma siis väga vabandan, sain ise ka targemaks, aga valgukest ikka kasutama ei hakka :).
VastaKustutaOh, keelelise diskussiooni ärgitamise pärast pole nüüd küll tarvis vabandada. Äh, ja tegelt ma lugesin lapsena sedasama raamatut...
VastaKustutaPlass on aga see, et isegi kohupiimakreemi kutsuvad nad "Lumivalgekeseks". SINNA sobiks ju ometi just nimelt -valguke!