13. mai 2011

Külalisesinemine nr. 53 ehk mossis apelsin

Täna on bläägis taas kord võimalus arutada intrigeeriva küsimuse üle, kas siin eksponeeritud kaadrid peaksid kujutama üksnes juhuse muusikat, Suure Kõiksuselinnu tiivarapsakust jäänud jälge liival, või võib toitu ka tahtlikult suretada. Tõuke selleks annab oma taiesega uus kaastööline Muhukadri:

"Tervitustega Taga-Karlovast laekub siinkohal köögiblogile yks tagasihoidlik kaastööpakkumine, millest nähtub, et hääbumise ilu saab oma koduköögis luua ja nautida ka organiseeritud korras. Pildil olev konkreetne apelsin lihtsalt ei mahtunud enam orgaanika-akvaariumi ära, aga eks ta lisa dekoratiivsust ka struktuuri dekonstrueeriva elemendina. Või umbes nii."



Ma ei ole päris kindel, mis asi on orgaanika-akvaarium, aga kahtlustan, et see seondub nähtusega, mida on ajast aega tuntud komposti nime all (ja võib-olla veidi ka ökofeminismiga). Igatahes tundub silma järgi, et tegu on täiesti legitiimse kaastööga, nii et järelikult toimib see empiirilise argumendina teadlikult suretatud toidu kaasaarvamise kasuks. Ühtlasi valmistab minu hügieeniharjumustega inimesele üüratut rõõmu see, et keegi iseloomustab plastämbritäit roiskuvat jälkust sõnaga "organiseeritud". Vahest on siis minu elamine ka tegelikult organiseeritud?

Muidugi tundliku natuuriga, võõraste kannatuste suhtes hellal inimesel hakkab üksikust tsitruselisest veidi kahju ka. Dekonstruktori elu ei ole kerge! Meenub meem Forever Alone, aga ka sama sentimenti kandev ja märksa parem Ilmar Trulli luuletus "Mossis rosin":

Üks mossis rosin on taldriku peal
ja rosina silm ei sära.
Veel äsja üks tosin neid oli seal,
neid rosinaid rosinataldriku peal.
Kas rosinad tõesti sõid üksteise ära?
Ei, lapsed sõid üksteist rosinat ära
ja üks läks nosijail meelest ära.
Seal ta nüüd kössitab, meelest ära,
üksi lageda taldriku peal,
ja sosistab: tahan siit ära!

(Mälu järgi tsiteeritud, netis on kah kõik variandid täiesti erinevad.)

Meelest ära rosin üksipäini suurel lagedal - breaks my heart! Kui hea peatäis nutta on vaja, võtan alati Ilmar Trulli ette.

Kõrvalmärkuse korras tahaksin tähelepanu juhtida närvavõitu iiristele taani õlle purgis. Muidugi võivad need olla ka mingid muud taimed mingis muus purgis, sest ei lillede ega õlle vallas ei ole ma kuigi pädev tüpoloog. Aga detailiteadmatusest hoolimata tundsin selles koosluses otsemaid ära tõelise, olemusliku Põhjala ikebana. Iiriseid võib ka asendada muu käepärasega, vaas on see, mis loeb. Borreaalse elutunde terviseks!

2 kommentaari:

  1. Pakun iiriste asemele tulpe, aga see ongi vist suretaja töö kvaliteedimärk, kui tootmissisendi identifitseerimine lõpp-produktis sellist piina ja arvamuste paljusust põhjustab. Säh sulle, Angela, pole see multikulti nii surnud ühti veel! ;)

    10/12 aastat kestev kaamoseaeg siin subantarktilises tundras on korraks oma haaret lõdvendamas ja "me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu"-periood koos linalakk-neiule kelmika jutu puhumise hetkedega on kätte jõudmas, nii et tõepoolest, borreaalse elutunde terviseks! Niipaljukest kui seda võtta parasjagu on.

    VastaKustuta
  2. Ei no võhik ma võin olla, aga mitte päris juhm - tulpi ma tean, tulp on ju selline: http://k88konkodus6da.blogspot.com/2010/05/tahelepanu-kulaline.html (viimasel pildil).

    VastaKustuta