Külalisesinemiste vahele tahan anda ka väikese panuse oma köögist. Eelmise postituse mõjul üritan head algatust korrata ning pakkuda pilte toidust, mis ei ole sugugi riknenud, ent näeb siiski eemaletõukav välja. Veiseliha mustade ploomidega, see ta ilmselgelt on. Kahtlusi võib tekitada ainult küsimus, kas enne või pärast seedimist.
Ühtlasi selgub, et äsja on toimunud parimate toidublogijate mess. Kuhu jäi minu kutse? Ausalt öelda teeb kõrvalejätmine mind sügavalt õnnetuks. Ei, mul ei ole kahju mitte endast, vaid ühiskonnast tervikuna. Kurb, et ka meie väikeses kogukonnas sunnib lihtsalt tige, ussitav kadedus tegijaid üht oma ala meistrit sõbralikust töövõistlusest välja puksima. Kurb. Aga pole midagi teha, tuleb lihtsalt panna vöö vööle ja rühkida peatumata edasi oma igapäevasel rajal - loomulikult koos teiega, armas publik, armsad kaastöölised! Juba varsti uued palad bläägi postkastist!
Sildid
külalisesinemine
hallitus
frukt
eksperimendid temperatuuriga
lüürilised hetked
cooker's block
midagi tsöliaakiahuvilistele
värske toit
hoidised
aww
karvane üllatus
tagasi juurte juurde
akadeemilised jõud
§
moodne kunst
piim on looduse suur ime
väljamaa
elu allikad
lülijalgsed
konserv
tervendav köök
Helen
kõnts
punk's not dead - it just smells funny
solanum tuberosum
supp
tahtlikult kääritatud joogid
võitlusvälja laienemine
Kontor on kodusõda
leheneeger
surm
esimene kaastööline
hiired
koomas Toomas
kortsud
postkolonialism
torm teeklaasis
tume ilu
zombie-söök
Carolina
Charles Bukowski
Estonglish
Itaalia
Solanum lycopersicum
don Tihane
ikebana
kaastööline Itaaliast
kaastööline Kirepist
kerged pastaroad
kompost
korrespondent Kaeraväljalt
külmkapi sulatamine
pask
puder
Andrus Kivirähk
Frenglish
Made
Manjana
Morgie
Pärtel
Siiri
Triin Talk
Veenus
Zuuluis ja Ideala
arsenal
katu
killud
kiwano
tädi Maali
uus algus
viide
voodi on kodusõda
õunaäädikas
Gry Holmbakken
Holbein
Iko Maran
Ilf ja Petrov
Ivan Astahhov
Maia Ganina
Martin Luiga
Mihkel Mutt
Muhukadri
Rein Veidemann
kodulind
mets on kodusõda
puukkojunkkarit
võitlusvälja kitsenemine
Õumaigaad, päris kole.
VastaKustutaSiinkohal sooovitan üht koleretsepti mille peale ma mõtlesin oma suppi süües. Niisiis.
"Sinine kana"
Vaja on: Üks kana, ilma nahata
punaseid sibulaid, nii viis suuremat
puljongikups (noh see söök peab pärast söödav ka olema)
Haki sibulad suvalisteks tükkideks. Pane koos kanaga ja veega potti. Keeda kana pehmeks. Kui meeles on pane puljongikuubik vms maitseaineid ka. Kõige parema visuaalse elamuse saad kui jätad kupatuse üle öö seisma.
Võta kana välja, sibulad on praeguseks hallid ja koledad, need viska minema. Serveeri sinine kana koos mingi kontrastse taustaga nagu keedetud porgandid või kollane riis :) Head isu.
Milleks punased sibulad üldse head on?
S.S. Tartust
Motoks:
VastaKustuta"Sinine kana rabistab, tõstab tambeldes-tagudes tiibu, heitleb üles, sinna, kuhu ta sinine kuulub, aga vaob, päratu, seletuseta raskus rusub teda alla, üha madalale, alla, mille allpoolsuse määr tundub lausvõimatu, vajumine, lamastumine, rusustamine, millel sootuks polegi põhja, põhjatu laskumine, tema tiivad löövad, tema ihu ihkab, lendu, kõrgust, püsi ja tõusu, tema püüe pürgib, ta on lind, kodu lind, aga kus – all, üleval, laotuses laotusetuses – on linnu kodu?"
Lauri Pilter
Ja "Nad tänasid teda supivedeliku eest ühes leivatükiga, mis kaasa kisti, ja kartuli eest, mis meeleheitlikult kausi põhjas uppus."
VastaKustuta(Jaan Oks)
Ei maksa siin sinise kana üle midagi nalja heita - see Ameerika iseseisvussõja kangelane on tuntud kui väga karm ja vihane võitleja: http://en.wikipedia.org/wiki/Blue_Hen_of_Delaware
VastaKustutaNo Pilteri küsimus on siis ju vastatud: linnu kodu on Delaware'is.
VastaKustutaJaan Oksa supi jätaks vist küll vahele...