"Kuna siin hirmkuivas paigas mitte midagi iial mädanema ei lähe, siis oli vaja kaua oodata. Aga ühel erakordsel õhtul, kui väljas langes äkitselt temperatuur 25 kraadini, hakkas kohutavalt külm, ja ma otsustasin kakaod keeta. Lugesin oma olematu hisp keele oskusega pakendilt, et peale pulbri sissepanemist keevasse piima tuleb seda segu veel pisut keeta, aga nad vist ei mõelnud, et 10 minti gaasipliidil..."
Võib öelda, et ootamine tasus end ära. Tulemuseks on kenad, peaaegu makrolikud pildid sellest kunstfotograafia harust, mis püüab kaadrisse mustrite moodustumist ümbritsevas maailmas. Õieti väärivad fotod ka temaatilist esiletõstu: põhjakõrbemine paistab siin bläägis olevat seni uurimata nišš. Üks võimalikke põhjuseid on küllap see, et keegi söögitegemiseni ei jõuagi - juba külmkapi, sahvri või muudlaadi toidulao ust avades matab nii hirmsasti hinge või, kasutades irvikkassi sõnu eelmise postituse kommentaariumist, saabub esteetiline orgasm. Tore on teada, et keegi on jõudnud ka järgmisele levelile!
Jäägem lootma, et kõrgeauline don prassimiseks ja laaberdamiseks edaspidigi pitoreskseid toiduaineid valib. Sedasama tasub muidugi soovitada igaühele. Seni võivad kirjasõnalembesemad toidusuretajad kodu- ja ekskodumaiste autorite sulest donide kui nähtuse kohta lisa lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar