Külmkapi sulatamisest, viidetega

Niisiis - külmkapi sulatamine. Raske ja tänamatu töö. Ma ei oleks kunagi midagi sellist ette võtnud, kui külmkapp ei oleks otsustanud hakata mäkra mängima. Nimelt ei sulgunud enam külmkambri ja selle tulemusel ka mitte külmkapi enese uks. Meeleheite ja ajapuuduse sunnil püüdsin alguses ülekäte läinud kodumasinat korrale kutsuda suure ja terava noaga - nagu manuaal seda rangelt keelab -, abi sellest aga ei olnud. Pealegi hakkasid külmkambrisse moodustuma stalaktiidid ja stalagmiidid:



Jätame nüüd kõik meelde, et stalaktiit on see, mis tuleb ülevalt alla, ja stalagmiit see, mis läheb alt üles. Noh, ja viinapudel nägi välja selline:



Teadlik lugeja võib siinkohal karjatada: aga selline ju peabki üks viinapudel välja nägema! See on tõesti nii ja ega ma viinapudeli pärast kurtnukski. Asi on ainult selles, et üsna samasugune nägi välja näiteks ka spinat:



Pean tunnistama, et ega mul spinatiga suuri kogemusi ei ole, aga see ei tundunud ka päris õige. Vaata, mis küll tuleb siit - see on lehma rullbiskviit (Niit 1985):



Või vahukommid. Aga igatahes lehma omad, mitte inimese.





See-eest järgmine leidus on midagi sellist, mille täielik mõistmine ja hindamine tarvitseb ehk tõesti kõrgeimat inimlikku tunnetust:





Treenimata silm võiks ju arvata, et tegu on lihtsalt igivana searasvakamakaga. Ent selle bläägi lugejatele ei pea ma loodetavasti selgitama, et õigupoolest on piltidel sümboolselt kujutatud võitlust valguse ja varju vahel.Kui võitluse esimene etapp oli maha peetud, nägi tanner välja selline:



Ent veel ei olnud katsumused muidugi läbi ja külmkappi kasutada ei saanud - nüüd tuligi see jätta sulama. Et hommikul oleks kõigest hoolimata võimalik nautida koorega kohvi, improviseerisid osavad leidurikäed saadaolevatest vahenditest ajutise külmkapi:



Arvasin, et ega see süsteem sooja suveilmaga ei tööta, aga öösel läks külmaks ja kõik toimis suurepäraselt. Kahjuks. Pidin hommikul pakitäie koort ära jooma, kuigi mingit kohviisu ei olnud, jalad pahkluudeni köögipõrandat katvas külmas vees. No et midagi raisku ei läheks!

Kes arvab, et katsumuste tasuks sain ilusa, puhta, tühja külmkapi, see eksib. Kõik need tuvastamatud hoidised määramatutest aastakäikudest panin sinna ikka ju ilusti tagasi. Ja vaat siinkohal tahaks öelda nii, nagu öeldakse Triina Saare alias Nadja Tederi novellis "Laikree Anni": "Sest seda minusugune harimatu inimene küll koristada ei oska, selleks peab ikkagi ülikooli haridus olema" (Saare 1956).