... enne kui tuli meelde pilti teha. Aga sellest pole midagi, täna sai taluturult hunnik igasugu kraami varutud ja ilmselt oleks pidanud veel rohkem varuma kuna järgmine turg on kahe nädala pärast.
Meil on esimene kaastöö üle jupi aja. Kuna teie saadetised lähevad pidulikult mu spämmiaadressile, mis on sisuliselt sama hea kui prügikast, siis ei tasu oodata et ma neid tihemini postitaks kui blogi eelmine kirjutaja. Jajaa. Aga tänage Morgiet, midagi meil nüüd on. Nautigem.
Esimene pilt on põhjakõrbenud mannapuder. Kaunis, eks? 
Teisel hallitus, aga mis söötmel - ei mäleta. Ka imekaunis /kes see koera ikka kergitab, kui mitte koera saba - toim./. See tuletab millegi pärast jõule meelde, valged lumekuhjakesed ja puha. Või Pollocki maali, kui kunstiarvustuslikuks minna.
Kolmas ja neljas pilt kujutavad kassile söögiks pandud hapukoort, mille kass ära põlgas /Huvitav küll miks? Üks mu tuttav kass enam tavalist hapukoort ei söö, kui kanget kolmekümneprotsendilist korra saanud oli/. 
Puder on teil kuidagi alakäsitletud teema.
VastaKustutaKõrbenud piim oli enneki olemas.
Aga minu hallitus ei saa varasemate suurmeistrite vastu...
Kohe näha, et bläägil on uus peatoimetaja. Laseb läbi juba ilmunud pilte. See ülemine hapukoorepilt nimelt on postitatud külalisesinemises nr 22. Peer review või asi... Või siis algeline nipp, et bläägi impact factorit suurendada, kuna "värsket" materjali ei tule piisavalt peale (intended!).
VastaKustutaNäri oma porgandit edasi, klm. Ma olen toimetaja, mitte retsensent ja vanasid postitusi ei mäleta ammugi. Impact factori suurendamiseks võiks muidugi so blogile lingi panna...
VastaKustutaAu peab küll andma uue toimetaja reageerimiskiirusele... Selles osas ei jää blääg ka Nature'le sugugi alla.
VastaKustutaaaa, hapukoorepilt on vist ilmunud tõesti, aga mul läks endal ka meelest ära
VastaKustutaverid sorryd