21. nov 2010

Kakskümmend üks

Sel nädalavahetusel otsustasin meenutada pöördumatult kadunud noorust ja toetada kohalikke veinitootjaid. Tõepoolest, miks osta toitu või jooki, mis on siia reisinud sadade kilomeetrite kauguselt, vahest koguni üle ookeani? See ei ole sugugi öko. Pealegi on inimesele väga kasulik tarbida just nimelt kodu vahetus läheduses kasvanud söögikraami. Eelistagem eestimaist!



Margi nimi on, niipalju kui ma aru saan, "21" ning seda pakutakse käepärases, kergest plastist valmistatud pooleliitrises pudelis, mis lahendab sagedasti tekkiva probleemi veini kogusega: 0,75 liitrit võib olla liiga palju, 0,375 liitrit aga liiga vähe. Jumaliku nestega varustab meid Võhu Vein - miskipärast jätab ettevõte aga oma kangendatud puuviljaveinidele pühendatud leheküljel selle toote kirjeldamata. Eks teen siis reklaamitöö nende eest ära.

Ega mul muidugi palju teha olegi, väärt asi kõneleb ise enda eest. Nagu hea lugeja vast juba taibanud on, viitab number kakskümmend üks joogi alkoholiprotsendile. NB! Kõrgem kui kultusjoogil "Kosmos"! Hoolikas tarbija ei jäta lugemata ka peent kirja, mis sedakorda teatab: "Sisaldab sulfiteid. Rikastatud hõrgu aroomiga". Hõrk aroom on loomulikult vaieldamatu; eraldi tähelepanu tahaksin aga pöörata veel sildi kujundusele:



See kõvakübaraga number üks piidleb pudelilt lihtsalt nii kahtlustavalt. Tema ilme salapära on vahest võrreldav Mona Lisaga - ent number üks ei naerata. Ei, ta ei naerata. Ta nagu teaks, et ma üks päev moodustasin ingliskeelse lause, kus prepositsioon jäi lõppu... And I deserve to be punished!

Seda "21" muidugi tegigi. Tarbimine oli elamuslik ja emotsionaalne. Aritmeetiliselt võttes ikkagi pool elu mõtet. Nüüd võin vaid Maxima keti kaupluste turundusjuhi kombel õhata: "Aitäh, Eesti sügis!"

P.S. Ühtlasi sooviksin tervitada Postimehe tarbijalisa, kes on kahtlemata siit bläägist šnitti võtnud ja pakub peakirja "Üllatus" all kolme hingekosutavat uudist: "Vutimuna seest tuli välja teine koorega muna", "Ussike tegi küpsisepakki pesa" ja "Ostja leidis Maxima koerakonservist kaks tigu". Kahjuks ei ole vist tegu püsirubriigiga, nii et kõiki kolme korraga linkida ei saa, ent hoogne samm kvaliteetmeedia poole on seegi. Tubli, Postimees!

5 kommentaari:

  1. tahaks kohe balti jaama turule öösel gini jooma minna.

    VastaKustuta
  2. Oiii, küll see ussike on nunnu! Mina küll rõõmustaks, kui oma toidu seest mõne toreda elusolendi leiaksin- mõelda vaid, temast võiks ju saada minu uus sõber või lemmikloom :D

    VastaKustuta
  3. huvitav, kumb on eetilisem, maitsvam, kvaliteetsem, edumeelsem, prändim, tervislikum, rammusam vmi - kas vein 21 või õlu 10?
    PS. Vihje mõnex järgmisex teemax - nimelt säästumaitseained, täpsemalt kaneel. Ma järan hetkel koduseid kaneelisaiakesi, mis käituvad hämba all sõna otseses mõttes liivataignatoodetena. liiva krigin on liiga isikupärane, et seda eirata ning exootilisex peenex ainex pidada. & ma veel tegin yhe oma elu parimatest pärmitainastest! Ehh, castronoomia...

    VastaKustuta
  4. Vaat kaneeli pildistamine oleks küll kõrgem pilotaaž. Seda suudaks vahest ainult siis, kui oleks öösel Balti jaamas džinni joonud...

    VastaKustuta
  5. See liivatainas tõi meelde, kuidas kord rannapiknikul mõistsime kõik äkilise selgusega, mida tegelikult tähendab "sandwich".

    VastaKustuta