Uuel aastal uue hooga

... korduvad kõik vanad vead?
Ei tegelikult järgnev postitus pärineb minu etnoloogiliste välitööde sarjast, kus ma käisin suvel mööda Euroopat kogumas erinevat toiduhävingualast infot ning muidugi ka toitu hävitamas. See tegelikult sümboliseerib hoopis toidu tootmist ja kuigi tegu pole minu köögiga, ON tegemist minu isikliku kokandusfeiliga. Muffinid on ju üldjuhul lollikindlad. Niisiis põldmarjamuffinid. Kasutatud on suures koguses margariini [mida ma üldjuhul küpsetamiseks ei kasuta] ning ahju millega külalised on paar korda peaaegu suutnud maja põlema panna. Tulemuseks värvirõõmus muffiniperekond kirevates silikoonvormikestes, keset neist välja nõrgunud õli. Tulemus OLI söödav, kuid nõudis mõningat pingutust ja noh.. nõrutamist. Üks neid toite mille puhul tegemisrõõm on suurem kui söömisrõõm ning sotsiaalseid boonuspunkte saab mitte muffinite vaid taldriku puhtaksküürimise eest. Suvemeenutuseks hea küll. Sööge talvel palju rasvast, muidu võtab külm ära!