ETA: embeetimise peene bisnesiga ma praegu siiski sina peale ei saa, nii et päris link ka: http://www.novamov.com/video/97vqfi1ocixlv.
Nagu tavainimene tabavalt öelnud on: "Kui mulle pole vähemalt kolmest sõltumatust allikast kinnitatud, et 10 minuti pikkune video on vaatamist-kuulamist väärt, siis ma seda lahti ei klõpsa". 44-minutine video vajaks sel juhul 13,2 või ümmarguselt 14 sõltumatu allika kinnitust (ja sedagi juhul, kui minutitele vastavate allikate hulk mitte eksponentsiaalselt ei kasva). Seda ma pakkuda ei suuda, pean piirduma lühikese sisututvustuse ja mõningate spoiler'itega.
Tegu on seni viimase osaga USA tõsielusarjast Hoarders, mis pajatab üle piiri läinud kogumiskirega inimestest. Seekord näidatakse naist, kelle paheliseks kireks on vanaks läinud või muidu veidra toidu kogumine - ent mitte ainult, ta valmistab sellest ka süüa. Tõsi, lähikondseid, kui need veel olemas olid, tuli aeg-ajalt veidi tüssata, näiteks valetada neile, et toorestest kanasüdametest valmistatud küpsetis on "õunakook". Niisugustest kavalatest nüketest hoolimata lõpetas naisterahva tütar siiski kodus söömise, kui võitoosist mumifitseerunud oravalaiba leidis. Nüüd peab peategelane üksipäini kahekümne viie aastasi hoidiseid sööma. Ja nii edasi.
Panin video bläägi esmalt tehnoloogilisest huvist embeetimise peene bisnesi vastu ja teiseks seepärast, et temaatiliselt ju sobib. Aga tuleb tunnistada, et naljakas ei ole. Eriti vihaleajavad on tõsielusarja formaat, õudusfilmilik muusikakujundus ja muud sellised showbiz'ilikud kirsikesed ühe kehva saatusega naisterahva vaimuhaiguse tordil. Nagu ma aru saan, seisneb terve see sari vaimsete häiretega inimeste probleemide eetrisse paiskamises. "Meie tiim püüab neid ainult aidata" tundub väga sitt vabandus. Aga noh, eks see on sellest, et ma pole end "Tõehetke" või muude väiksemakaliibriliste tõsielusarjadega karastanud. Ja nagu ikka, tuleb holier-than-thou-oraatoril lõpetuseks tõdeda: neelasin ju ise ka sööda alla.
Selle peale lähen lõunale.
Ei teind minu arvutt videot lahti, nii et vabandada pole vaja!
VastaKustutaTänapäeva värske-värskem-värskeima-toidu--või-siis-kauniltpakit-valmistoidu-hulluses käib ilmselt sama teema alla e veidra kokkamise maailma ka minu peres viljeldav supikunst. Sest me, eelistades raha kulutada esemetele, kus puuduvad valikuvõimalused, teeme toitu esemetest, mis pealiskaudselt haritud ning materjaliteaduses võhikutele näivad parimal juhul jäätmetena - mullased juurikad, verine liha, kondid, kõvad terad tagasihoidlikes ning ebatrendikates pakendites. Kui lgp Plogi Perenaisel huvi on, võin saata võikaid pilte vastutusrikkast supipõhja valmistamise protsessist, kuna lihakraam keetmise algul vajab vahukorjamist (brhõõ!) & hiljem tykeldamist (jäkk!). Ning see vaht ON võigas & lihakamakas ilge, kinnitan teile!
Lugupidamisega, K.T-lt
Tõsi, igati värske ja maitsva toidu potentsiaalselt võigas välimus on aspekt, mida blääg küll tunnistab, ent mööndavasti alakajastab. Sestap võtan kaastööd vastu suurima hea- ja tänumeelega, kuigi viimasel ajal olen selle avaldamisega häbiväärselt venitanud - järg on vist kusagil maikuus...
VastaKustutaOmeti loodan, et teil võitoosis oravalaipa ei ole!