Kakskümmend üks

Sel nädalavahetusel otsustasin meenutada pöördumatult kadunud noorust ja toetada kohalikke veinitootjaid. Tõepoolest, miks osta toitu või jooki, mis on siia reisinud sadade kilomeetrite kauguselt, vahest koguni üle ookeani? See ei ole sugugi öko. Pealegi on inimesele väga kasulik tarbida just nimelt kodu vahetus läheduses kasvanud söögikraami. Eelistagem eestimaist!



Margi nimi on, niipalju kui ma aru saan, "21" ning seda pakutakse käepärases, kergest plastist valmistatud pooleliitrises pudelis, mis lahendab sagedasti tekkiva probleemi veini kogusega: 0,75 liitrit võib olla liiga palju, 0,375 liitrit aga liiga vähe. Jumaliku nestega varustab meid Võhu Vein - miskipärast jätab ettevõte aga oma kangendatud puuviljaveinidele pühendatud leheküljel selle toote kirjeldamata. Eks teen siis reklaamitöö nende eest ära.

Ega mul muidugi palju teha olegi, väärt asi kõneleb ise enda eest. Nagu hea lugeja vast juba taibanud on, viitab number kakskümmend üks joogi alkoholiprotsendile. NB! Kõrgem kui kultusjoogil "Kosmos"! Hoolikas tarbija ei jäta lugemata ka peent kirja, mis sedakorda teatab: "Sisaldab sulfiteid. Rikastatud hõrgu aroomiga". Hõrk aroom on loomulikult vaieldamatu; eraldi tähelepanu tahaksin aga pöörata veel sildi kujundusele:



See kõvakübaraga number üks piidleb pudelilt lihtsalt nii kahtlustavalt. Tema ilme salapära on vahest võrreldav Mona Lisaga - ent number üks ei naerata. Ei, ta ei naerata. Ta nagu teaks, et ma üks päev moodustasin ingliskeelse lause, kus prepositsioon jäi lõppu... And I deserve to be punished!

Seda "21" muidugi tegigi. Tarbimine oli elamuslik ja emotsionaalne. Aritmeetiliselt võttes ikkagi pool elu mõtet. Nüüd võin vaid Maxima keti kaupluste turundusjuhi kombel õhata: "Aitäh, Eesti sügis!"

P.S. Ühtlasi sooviksin tervitada Postimehe tarbijalisa, kes on kahtlemata siit bläägist šnitti võtnud ja pakub peakirja "Üllatus" all kolme hingekosutavat uudist: "Vutimuna seest tuli välja teine koorega muna", "Ussike tegi küpsisepakki pesa" ja "Ostja leidis Maxima koerakonservist kaks tigu". Kahjuks ei ole vist tegu püsirubriigiga, nii et kõiki kolme korraga linkida ei saa, ent hoogne samm kvaliteetmeedia poole on seegi. Tubli, Postimees!

Hall leib on uus must leib

Üle pika-pika aja riknes minu majapidamises midagi spontaanselt ja esteetilist naudingut pakkuval viisil. Olin kapi taga ilusat leivaviilu märgates muidugi rõõmsalt üllatunud ning panin parasjagu külas viibivale emale südamele, et ta eksponaati mingi hinna eest ära ei viskaks - tarvis pildistada. Ema heitis leivale hooletu pilgu ning, nägemata seal suuri teist värvi laike või muid tavapäraseid riklemise märke, hakkas praalima: "Ära visata?! No kuule! Selline leib süüakse ju ära!"

Nojah. Laike tõesti ei olnud. Üsna ühtlaselt hall oli.













Nagu tsemendist valatud.

Mis püha eile oli?

Nagu viitas ka eelmine postitus, on Eesti rahvakalender neil päevil pilgeni täis laenatud kõikvõimalikke jälke ja mõttetuid pühi: valentinipäev, volbriöö, Halloween... Poodides antakse siis kõrvitsa- ja südamesoodustusi, inimesed rõivastavad end nõidadeks, köögiviljadeks, surnuteks ja kergete elukommetega naisterahvasteks. Mina kui mõistlik, igav ja kitsarinnaline inimene muidugi üldiselt niisuguse triangliga kaasa ei lähe, aga ühte ma ütlen küll: asju ei ole mõtet teha poolikult! Kui juba võtta üle Halloween, siis tuleb üle võtta ka seente vaatlemise püha, mida traditsiooniliselt peetakse nädal aega pärast Halloween'i. Sellest pajatavadki meile järgnevad harivad videod, courtesy of herr Müller.





Kommentaariks niipalju, et 1) nähtavasti ei tehta tänapäeval enam isegi õppevideosid seentest ilma seksile rõhumata, ja 2) sõna "fungi" hääldus raputas tõsiselt minu maailmapilti. Kontrollisin. Silvet käsib hääldada "fangai"; dictionary.reference.com lubab öelda nii "fangai" kui "fandžai"; ja Oxford English Dictionary tõepoolest ainult "fandžai". Oh heldeke. Kas tõesti on käes aeg lahti lasta klassikalisest nõukogude inglise keele õpetusest, mis ei ole küll vähemaski kontaktis tegeliku keeleruumiga, aga on ometi nii... ilus ja väärikas?

Ah jaa, vahest on nüüd ka aeg küps üheks piinlikuks ülestunnistuseks. Ireene! Vaata, see kõrvits, mis sa mulle üks kord andsid. Jah. Nii ta läks. Ma enam ei tee!

Nurjatu vallaline konn

Mul on hea meel näha, et ka Foul Bachelor Frog on meiega: