Külalisesinemine nr 59: cibulka!

Ja esimest kaastööd sel aastal ei tulnud üldse kaua oodata! Vyborne! Kuna kirjutaja on kontseptsioonile nii hästi pihta saanud (ilmselgelt minuga koos elamise tulem :), siis pole mul midagi lisada.

Turu pealt saab alati petta!
 Ainult kuu aega sai väike armas supisibul riiulis seista, kui juba ta oma (kuri)tegelikku sisu hakkas avaldama. Võta või jäta, ehtne sitt, mis sibulast välja voolab. Pehme, pruunikas ja näpuga sorkides mõnusasti kinnikleepuv, moodustades kilekoti põhja imelisi triipe. Ja millised ah-ha-aroomid - nagu peipsiääre kompostihunnik kevadel pärast ebaõnnestunud tehinguid. Vaadake ja nautige kaunist valgusemängu, ja sitta, mis sibula särama paneb.
Tädi Maali Tšehhimaalt