Külalisesinemine nr. 12 ehk seda hiired ostaksid

Kuumalaine ootuses on paslik pöörata igatsev pilk talvisematele aegadele ning tuua lagedale järjekordne kaastöö - usun nimelt, et siin kajastuvad just need jahedamad perioodid, mil köögimiljöö enamasti vähem-kui-kuuejalgse faunaga rikastuma kipub. Pildid on saatnud korrespondent Kaeraväljalt ja need on mitme aasta vanused (n ü ü d elab korrespondent õieti juba Lasnamäel), seega on meie kiire ajastu mõistes tegu puhtakujulise retroga.

Enne töö:



Ja pärast tegija:





Pildimaterjalile on korrespondent lisanud haarava eepilise saaga: "See hiir pani meid disainima humaanset lõksu, mis jätaks hiire ellu, et ma saaks ta puhta südametunnistusega metsa viia [nii tuttav tunne meile kõigile; vt ka ameerikapärast lahendust - toim.]. Mina disainisin lõksu raskest klaaskausist ja pulga-nööri-maiuse-süsteemist. Margus üritas krõbiseva kilekoti ja kommiga, lootes krõbina peale kotile viskuda. Kott krõbises öö jooksul nii mitmelgi korral, aga hiir oli Margusest kiirem ja Margus jäi ilma nii öörahust kui mitmest kommist. Minu lõks püüdis mitu hiirt kinni. Meie avastuseks ei olnudki juust hiirte meelismaius. Nagu ühelt pildilt näha, eelistas ta kommide kõrval hoopis värskemat ja tervislikumat kraami."

Mis muud kui oleme nüüd hiirte hingeelu koha pealt targemad ning soovime korrespondendile ja tema ustavale sidekick'ile edaspidisekski palju koduloomi, kes ei lase mõistusel uinuda, vaid sunnivad ikka ja jälle nutti proovile panema!