10. apr 2010

Porgandikuubikud

Eelmises postituses, nagu seda mõnikord juhtub, ma valetasin. Ei tule siit mingit pikemat olemuslugu, lihtsalt veidi rohkem pilte. Materjal see-eest on esmaklassiline. Iseenesest jällegi vana kuld, aga veel tõelisemas, iidsemas mõttes kui seni:



Kui see pilt juhtumisi ei öelnud võhikule rohkem kui tuhat sõna, siis vaadakem lähemalt:



Igaks juhuks selgitan üle: sildil võib näha templit aastaarvuga 1991. Taustainfo alusel arvan, et tegu on säilivus-, mitte tootmiskuupäevaga, kuigi üksvahe harrastati vist pigem selle viimase tooteinfosse kandmist. Mõlemal juhul on need porgandikuubikud auväärses eas. Kuidas seda nüüd näitlikustadagi? Sakuskana võiksid need porgandikuubikud ise enesele poest viina kõrvale osta! Või kui appi võtta veel eredam näide, siis Janek Mäggile toetudes oleks nende porgandikuubikute rong kümne aasta pärast juba läinud! Aplaus ja veel üks vaade staarist teise nurga alt:



Seekordsed fotod pärinevad jällegi minu vanematekodust. Need porgandikuubikud ei ole aga elanud mitte ainult ühel aadressil. Kuigi keegi ei mäleta, kuidas täpselt need omal ajal majapidamisse siginesid - vist juhtus see salamahti pererahva pikema eemalviibimise perioodil -, võeti purk säästlike ja alalhoidlike inimestena kaasa ka järgmisse elukohta. Ei ole kunstiline liialdus, kui ütlen, et neist kiirgab ülevat valgust:



Nagu kultusobjektide puhul sageli, jääb üks asi mulle siiski arusaamatuks. Mis toit on pildil?



Korrektse vastuse andjale auhinnaks - ee - püüan koduste vahenditega valmistada sedasama? Tundub selle blogi puhul igati kohane.

Ei saa aga igavesti vanematekodu hüvedel liugu lasta. Kuna olen nüüd juba suur inimene ja nii-öelda iseseisva elu peal, võtsin hiljuti nõuks enesegi residentsi veidike genuiinset kodutunnet tekitada:




Paraku läheb nende porgandikuubikute täisealiseks saamisega veidi aega. Praegu, aprillis 2010 on nad veel viimast kuud kõlblikud. Varsti hakkab looma, varsti, õige varsti.

P.S. Sink läks mul ka vahepeal halvaks, aga tema ei olnud eriti fotogeeniline. Sestap sõin ta ikkagi ära. Pesin, koorisin ja sõin - ikka needsamad protseduurid, mida teadlik inimene söögiasjade kallal läbi viib. Või on mul midagi valesti meeles?

5 kommentaari:

  1. kodukootud kosmopoliit11. aprill 2010, kell 19:27

    Eem, dekonstrueeritud moussaka?

    VastaKustuta
  2. Oletagem, et seni ainsa osavõtjana oled sa võitnud auhinna. Kas minu kokapanus võiks sel juhul piirduda moussaka dekonstrueerimisega (vrd praetud kartulid, paneeritud lillkapsas jne)? Can do!

    VastaKustuta
  3. Ma ei saa aru, PKP, kuidas sa siis ei ära ei tunne seda purgil kujutet toitu - see on ju vana hea wat, lihtsalt injera tundub pildil plekist olevat!

    VastaKustuta
  4. purustatud kilpkonn salatilehel. garneeringuks kilbitükid.

    VastaKustuta
  5. Mul on rõõm lugeda noore Eesti naisterahva blogi, kes pakub juhuslikele inimestele innustuseks söögi valmistamist. Seda ajal, mil feministid on rikkunud iga nõrgema sugupoole esindaja võimaliku naudingu nii köögis kui voodis võidukalt esinemise eest.

    VastaKustuta