11. märts 2010

Kevad on vist käes...

...porgand on lehte läinud.



Samas teisest otsast aimdub justkui mingeid talviseid motiive:



On pisut nagu härmatise moodi? Teine taust toob ehk valkjad toonid paremini välja:




Nojah, mine võta kinni. Aga ega ju polegi see sildistamine ja lahterdamine nii oluline, kui kõik meeled joobunult hõiskavad: kui ilus! kui ülev! (Kommentaariumisse ootan kodukootud kosmopoliidi pettunud märkust, et need iseloomustused kaugeltki ei kattu ja haritud inimene neid nõnda üheskoos ei kasutaks.)

6 kommentaari:

  1. Selle postitusega hävitati iidne paradigma: ei idane ega mädane...

    VastaKustuta
  2. Kodukootud kosmopoliit15. märts 2010, kell 00:53

    Loen just praegu Kanti käsitlust ilusa ja üleva koosesinemise kohta. Mõte on selles, et ülev võib kunstis olla kauniga ühendatud, muutes kauni kunsti veelgi kunstilisemaks. Samas on kaheldav, kas kunst seeläbi ka kaunimaks muutub.
    Kant toob üleva ja kauni koosesinemise näideteks küll värsstragöödiad, didaktilised poeemid ja oratooriumid, aga ma ei näe põhjust, miks kevadiselt lehte puhkevad porgandid sellesse nimekirja ei võiks kuuluda.

    VastaKustuta
  3. Ei noh, jumal tänatud. Mis rumalad jutud sellest, nagu Kant oleks kontraintuitiivne...

    VastaKustuta
  4. Edaspidi on mul plaanis hakata kangutama ka paradigma "Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane".

    VastaKustuta
  5. Aga praktiliselt poolelt - tahaksid ehk leiutada kupüüri, mida koi ega rooste ei riku?
    Algmaterjal võiks olla legendaarne Statoili tasuta jagatud viinisai, mis paar nädalat autos vedeledes igatahes välimuses ega lõhnas vähimalgi määral ei kaotanud.
    vt ka Ilvese blogi - tema tegi sellest saiast näiteks stiilse teeküünlaümbrise.

    VastaKustuta
  6. Paraku ei kuulu selle blogi ampluaasse asjad, mida koi, rooste ja muud nuhtlused EI riku...

    VastaKustuta