Kolm Möga

Leivasupp - Vötab möistuse ja Ussisönad.

Võitlemiseks vajad: hundipiim ja nahkhiire keel

Põgenemiseks vajad: kaks paari kiireid kanajalgu

Moos - tuvastamata koostisosadega ebamäärane plöga, mis paneb kõhus keerama.

Võitlemiseks vajad: kolmteist söetabletti ja smecta ning lusikas

 Põgenemiseks vajad: kilesussid, kaks nuia, Muhu mänd

Kook - Leiva ohutu sugulane, ühist on neil ainult kohutava nätske taigna jagu. Juhin tähelepanu kaunile kirkale kevadrohelisele toonile, mis tulenes vahukommidest.

Võitlemiseks vajad: nuga, insuliinisüstal

Põgenemiseks vajad: kanajalad ja kilp

Kontor on kodusõda

Tehniliselt võttes kuna me tegime selle pläusti köögis, siis peaks siia sobima. Rõõmu rohkem kui rubla eest, mis te arvate kes jäi siniste näppudega vahele? Ja kellel oli ilmatulõbus 5 minutit enne 22 poodi joosta (ei, mitte alkoholi järele, kuigi mu selja taga lällas küll üks külahull)... zelatiini ostma.

Nagu ikka läks esimene partii aia taha - ärge proovige tarretist värvida kaaliumpermanganaadiga!

Aga teine sats tuli imekaunis! Milline võbelus! Milline õudus koristaja silmis kui ta kahel päeval järjest minu paberikorvist tarretist leiab! Skandaal!

Igavene Pirn!

Kuna vahepeal oli postkast täis saanud ja ma ei märganudki, siis ... huvitav kas keegi üritas kaastöid saata? Materjali muudkui koguneb - tänu aktiivsele magistritöö kirjutamisele pole ju aega korralikult süüa teha, aga selle arvelt ununeb kõiksugu söögikraami igale poole ainult rohkem sest hajameelsusest on saanud kutsehaigus. Palun väga vabandust - kärbatanud pirn tuli välja otse meie labori köögist. Ei mädane ega hallita, krimpsumine ja mumifitseerumine on hoopiski päevakorral.

Söö ise oma suppi! Ja leiba jätkugu!

Köögietnoloogiline kogumistöö on viimasel ajal kannatanud, kuna pole olnud ligipääsu köögile! Narva 89 ühika köök on aga enamuse ajast puhas kui prillikivi (vaatab oma räpaseid prille) või esinevad seal vaid ajutised nomaadid, kuid permanentselt midagi ei idane ega mädane. see pole lihtsalt normaalne, agarad koristajad käivad kõigest iga päev üle!
Aga nüüd on mul korralik köök käepärast, sest kes see ikka teeb kui ise ei tee? Ahjaa, meil pole külmkappi ka, nii et ilmselt ei peagi kaastöid väga kaugelt otsima.
1) Minu supp. Õhtul tegin, hommikuks oli selline tarretis. Lõunaks sõin ära ja täiesti kõlbas, nii et tehniliselt see pole halvaks läinud vaid lihtsalt veider söök.

2) Korterinaabri leib. Taigen tehti eile õhtul aga ahju ei jõudnudki, lootust on ehk et homme jõuab. Kui mitte, siis näeme siin blogis peagi leiva (taigna? juuretise?) taasesinemist.

Külalisesinemine nr 62: Olgu teil talvel soe!

Meeldivalt soe, pehme ja niiske

Kurgid on enesele kasuka kasvatanud

Külalisesinemine nr. 61: luulenurk

Kes sealt vaatab suure näoga?
Pole päike, pole kuu...
See on hallitanud virsik
jõllissilmne karvasuu!

Nepman virsikuid sööb talvel,
jõuluks kappi unuvad.
Meenutavad Munchi "Karjet",
lapsed plehku punuvad.

Tervitades
Triibik

Külalisesinemine nr. 60: černý chléb

Tõeline südametemurdja oma pehme niiske halli-kollasekirju vaatega. Süda läheb kohe soojaks. Silitad teest ikke ühelt poolt ja teeselt poolt näpuotsaga. Küll on nunnu. Vahib, kuramus! Muudkui vahib. Kõrvale ära...
Jah, must leib on meil alati au sees olnud.
Pildi tegi oma värisevate käekestega Tädi Maali Tšehhimaalt.