Puhkusehallitus!

... On kõikse parim!
Tulen mina puhkamast tagasi ja mis ma näen - mu kokakoolatarretis on külmkapis puhta ära hallitanud. Teised ei olnud seda minema ka visanud, kuigi nad selle kahe nädala sees kindlasti kontoris olid. Huvitav kas nad teavad, et ma kogun halvaks läinud asjade pilte või? Igatahes oli südantsoojendav seda leida.

Minu jaoks oli üldse üllatus, et Coca-cola võib lõpuks hallitama minna (kuigi siin kõrval võib näha ka kuivamise märke). Küllap on asi želatiinis. Ahjaa tarretis oli ise juba algusest peale üsna rõve, seepärast see seisma jäigi. Tehtud sai ta kunagi magistritöö kirjutamise ajal... vahepeal olen ma ära kaitsnud ja veel suvekoolis ka käinud, nii et see värk on päris kaua elada saanud. Kuigi esimesed kaks nädalat ei kasvanud seal kohe kindlasti mitte midagi. Selline akadeemiline eneseväljendus siis... aga tore ka kui miski areneb ja kasvab, eksju?

Külmkapi peal on meil aga säärane seadus:

KOok on kOOk on koOK

Tegin juhendajale sellise suurepärase õunakoogi. Seda võib kasutada näiteks viskerelvana. Peale proovitüki lahtilõikamist ei söandanud ma seda kellelegi pakkuda - kena õhulise küpsetise asemel on tegu ulmelise plönniga, mis oma iga pooriga kiirgab sööja suunas vastumeelsust! Pole ime siis, et ma varsti peale seda episoodi välismaale põgenesin.

Tšehhi eri - smurfijäätis!

See ei ole Itaalia kodune jäätis kohe kindlasti mitte! (Maitseb nagu... sinine jäätis).

Kolm Möga

Leivasupp - Vötab möistuse ja Ussisönad.

Võitlemiseks vajad: hundipiim ja nahkhiire keel

Põgenemiseks vajad: kaks paari kiireid kanajalgu

Moos - tuvastamata koostisosadega ebamäärane plöga, mis paneb kõhus keerama.

Võitlemiseks vajad: kolmteist söetabletti ja smecta ning lusikas

 Põgenemiseks vajad: kilesussid, kaks nuia, Muhu mänd

Kook - Leiva ohutu sugulane, ühist on neil ainult kohutava nätske taigna jagu. Juhin tähelepanu kaunile kirkale kevadrohelisele toonile, mis tulenes vahukommidest.

Võitlemiseks vajad: nuga, insuliinisüstal

Põgenemiseks vajad: kanajalad ja kilp

Kontor on kodusõda

Tehniliselt võttes kuna me tegime selle pläusti köögis, siis peaks siia sobima. Rõõmu rohkem kui rubla eest, mis te arvate kes jäi siniste näppudega vahele? Ja kellel oli ilmatulõbus 5 minutit enne 22 poodi joosta (ei, mitte alkoholi järele, kuigi mu selja taga lällas küll üks külahull)... zelatiini ostma.

Nagu ikka läks esimene partii aia taha - ärge proovige tarretist värvida kaaliumpermanganaadiga!

Aga teine sats tuli imekaunis! Milline võbelus! Milline õudus koristaja silmis kui ta kahel päeval järjest minu paberikorvist tarretist leiab! Skandaal!

Igavene Pirn!

Kuna vahepeal oli postkast täis saanud ja ma ei märganudki, siis ... huvitav kas keegi üritas kaastöid saata? Materjali muudkui koguneb - tänu aktiivsele magistritöö kirjutamisele pole ju aega korralikult süüa teha, aga selle arvelt ununeb kõiksugu söögikraami igale poole ainult rohkem sest hajameelsusest on saanud kutsehaigus. Palun väga vabandust - kärbatanud pirn tuli välja otse meie labori köögist. Ei mädane ega hallita, krimpsumine ja mumifitseerumine on hoopiski päevakorral.

Söö ise oma suppi! Ja leiba jätkugu!

Köögietnoloogiline kogumistöö on viimasel ajal kannatanud, kuna pole olnud ligipääsu köögile! Narva 89 ühika köök on aga enamuse ajast puhas kui prillikivi (vaatab oma räpaseid prille) või esinevad seal vaid ajutised nomaadid, kuid permanentselt midagi ei idane ega mädane. see pole lihtsalt normaalne, agarad koristajad käivad kõigest iga päev üle!
Aga nüüd on mul korralik köök käepärast, sest kes see ikka teeb kui ise ei tee? Ahjaa, meil pole külmkappi ka, nii et ilmselt ei peagi kaastöid väga kaugelt otsima.
1) Minu supp. Õhtul tegin, hommikuks oli selline tarretis. Lõunaks sõin ära ja täiesti kõlbas, nii et tehniliselt see pole halvaks läinud vaid lihtsalt veider söök.

2) Korterinaabri leib. Taigen tehti eile õhtul aga ahju ei jõudnudki, lootust on ehk et homme jõuab. Kui mitte, siis näeme siin blogis peagi leiva (taigna? juuretise?) taasesinemist.