Põhimõtteliselt tundub, et hollandi tudengid elavad nagu sead. Siin on paar vaadet minu enda köögist, mida ma jagan veel 12 elanikuga + nende külalistega. Peaaegu iga kord kui ma sinna lähen, leian midagi blogiväärilist - räpased nõud, üleajav prügikast, uued eluvormid või vanad eluvormid, millele on sammal selga kasvanud. Sekka mõni loov sigadus (ühe taga olin ma küll ise ka). Üldiselt olen ma jätkuvalt ühikas elamiseks liiga vana ja need lapsed, kes enda järelt ei korista võiksid koju tagasi kolida.
Jep, need noad-kahvlid-lusikad tulid välja mikrolaineahjust.
Ma ei tea mis see on, ja ei taha teada ka.
Kamoon!!!!
Vahepeal oli mul kõrgelennuline plaan oma naabreid veidi kasvatada. Jätsin neile kirja, et peale keskööd pesen ma kõik mustad nõud ära ja viin need oma tuppa. Peale esimest 45 minutilist nõudepesu oli mul 3 potti, 6 lõikelauda ja päris palju nuge-kahvleid. Paar päeva hiljem oli mul juba üks "Thank You" post-it kleeps, 6 potti, 9 lõikelauda ja köögist hakkasid kahvlid otsa lõppema. Viimaks sain köögist ainult ühe räpase noa ja tundus, et kõik toimib ja võin hakata asju tasakesi tagasi panema. Paraku nii libedalt see ei läinud, üldises kolapuuduses hakati hoopis asju juurde ostma (ühisraha eest), mille peale ma andsin alla ja viisin kõik kogutud tavaari tagasi. Praeguseks on köök veel hullem sigala kui enne, ma pesen jälle nõusid ENNE kui ma neid kasutan ja porisen pahaselt kui inimesed koristusgraafikust kinni ei pea.
Kuna sisimas olen ma siiski lahke inimene (loe: tropp ja mölakas), siis tahtsin ma ülekaalu ja perverssete luulude käes vaevlevale sõbrale (?) teenet osutada ja saatsin talle pakitäie Gummybears from Hellse (suhkruvabad Haribo kummikarud). Mis pakist üle jäi, panin kööki laua peale sildiga "Free candy" ja läksin rõõmsasti nädalavahetuseks Amsterdami.
