Mida öelda? Distinktiivne meeleolu on piltidel kahtlemata olemas. Esimese hooga tekib vahest kiusatus väita, et kujutatud objektidel on veel arenguruumi. "Kus on hallitus? Miks midagi ei mädane?" nõuab tarbija, kelle meeled meedia on tuimestanud elust enesest täiuslikumate piltide katkematu vooga. Ent selline kriitika oleks võhiklik. Nagu eelmises postituses välja toodud, on muudes ruumides peale köögi tulemuse saavutamine märksa keerukam. Nii võib rahulikult öelda, et siingi on tehtud tublisti tööd, on tehtud tööd ja on jõutud sihile. Kindlasti väärib esiletoomist ka miljöö: prügi, koduloomad ja -taimed on eksponeeritud Tšehhovi, Vahingu ja paljude teiste tuntud turmakirjanike taustal. Jätka samas vaimus, armas kaastööline Tartumaalt!
Ma panen siis omalt poolt kah ühe lillepildi. Lapsed, see on tulp:
Vähemasti see oli tulp enne minu kätesse sattumist. Eksponeeritud plekilise aknaklaasi taustal (tõenäoliselt tuvisitt). No tegelikult ma aiman, et seda ei tasu võtta päris isiklikult - lõikelilled ei elagi igavesti. Aga lausa nii dramaatilise žestina elust loobumist pole ma isegi nende puhul varem näinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar