Külalisesinemine nr 72: Õde saatis kräppi

üks hallitav salatikauss, 3 pilti kuivanud kapsast, koduõlle peale tekkinud imelik ilus kortsuline kiht ja mulgipudru hallitus. my work here is done

Köök, raisk

Põhimõtteliselt tundub, et hollandi tudengid elavad nagu sead. Siin on paar vaadet minu enda köögist, mida ma jagan veel 12 elanikuga + nende külalistega. Peaaegu iga kord kui ma sinna lähen, leian midagi blogiväärilist - räpased nõud, üleajav prügikast, uued eluvormid või vanad eluvormid, millele on sammal selga kasvanud. Sekka mõni loov sigadus (ühe taga olin ma küll ise ka). Üldiselt olen ma jätkuvalt ühikas elamiseks liiga vana ja need lapsed, kes enda järelt ei korista võiksid koju tagasi kolida.

 

Jep, need noad-kahvlid-lusikad tulid välja mikrolaineahjust.

 

Ma ei tea mis see on, ja ei taha teada ka.

 

 Kamoon!!!!

 

 

Vahepeal oli mul kõrgelennuline plaan oma naabreid veidi kasvatada. Jätsin neile kirja, et peale keskööd pesen ma kõik mustad nõud ära ja viin need oma tuppa. Peale esimest 45 minutilist nõudepesu oli mul 3 potti, 6 lõikelauda ja päris palju nuge-kahvleid. Paar päeva hiljem oli mul juba üks "Thank You" post-it kleeps, 6 potti, 9 lõikelauda ja köögist hakkasid kahvlid otsa lõppema. Viimaks sain köögist ainult ühe räpase noa ja tundus, et kõik toimib ja võin hakata asju tasakesi tagasi panema. Paraku nii libedalt see ei läinud, üldises kolapuuduses hakati hoopis asju juurde ostma (ühisraha eest), mille peale ma andsin alla ja viisin kõik kogutud tavaari tagasi. Praeguseks on köök veel hullem sigala kui enne, ma pesen jälle nõusid ENNE kui ma neid kasutan ja porisen pahaselt kui inimesed koristusgraafikust kinni ei pea.

 

Kuna sisimas olen ma siiski lahke inimene (loe: tropp ja mölakas), siis tahtsin ma ülekaalu ja perverssete luulude käes vaevlevale sõbrale (?) teenet osutada ja saatsin talle pakitäie Gummybears from Hellse (suhkruvabad Haribo kummikarud). Mis pakist üle jäi, panin kööki laua peale sildiga "Free candy" ja läksin rõõmsasti nädalavahetuseks Amsterdami.

Menza: spinat või sitt, selles on küsimus

Leidsin ühe tõeliselt vana pildiseeria, mis ikka veel postitamist ootab. Kaks aastat.

 

See postitus on pühendet meie suurepärasele ülikooli sööklale Menzale Ceske Budejovices. See üllas asutus üritab näljastele tudengitele minimaalse raha eest (1€) lõunasööki pakkuda. Teadupärast on toidu ja selle hinna puhul ilmne positiivne korrelatsioon, vähemalt mingi piirini. Menza balansseerib mitte eriti osavalt täpselt selle piiri peal, pakkudes asju mis on päris head ja vahetevahel asju, mis tekitavad tahtmise nende eest põgeneda. Viimasesse kategooriasse kuulub supp, mille hinnaks oli 5kc ja mida ma proovisin ainult esimesel nädalal. Iga päev pakuti (kirjade järgi) erinevat suppi, kuigi tulemus oli alati ühtlaselt hall ja eemaletõukav ning nägi välja nagu oleks seal sees keedetud nõudepesulappi või midagi.

 

 

 

Teine asi, mida mina ei sallinud aga kohalikud isuga sõid (ka toorelt) oli rõlge hall maksavorst. Öka. Spinati suutis Menza mulle samuti ära rikkuda, kuigi muidu ma üldiselt spinatit ei vihka... aga kui seda serveerida nii, et see näeb välja nagu pehme aurav lehmakook, milles kastesel kevadhommikul karjapoisi varbaid soendada, siis tänan ei.

 

 

 

 



 Ahjaa, mannapuder ka. Maitsestatud lahustuva kakao pulbriga (vist).

 

Üldiselt, Menza on autentse Erasmuse kogemuse osa, aga üks selliseid mille osas ma liigset nostalgiat ei tunne. Paraku olen ma järgneva 2 aasta jooksul veel kahel korral, ei isegi kolmel sealsamas süüa saanud. Üks neist oli 2 nädalane suveülikool. Kokkuvõttes ma olen tänulik, kultuurišokk võib ka väärt kogemus olla.