8. juuni 2010

Külalisesinemine nr. 8 ehk elu algus ja lõpp

Täna tervitab meid leheneeger O'Shit Iiri Vabariigist. O'Shit pajatab: "Mida teeb iirlasest üliõpilane, kui ta lahkub üürikorterist? Loomulikult laseb kõige räpasema sööginõu vett täis, tõstab selle kappi ja kõik üksnes õilsal eesmärgil - ta annab võimaluse uuele elule":



Seda, et elu algab veest, teame me juba paljude iidsete kultuuride pärimusest. Ei saa salata, et siinne blääg tarvitses ammu kajastusi ka kõrgematest bioloogilistest eluvormidest kui hallitus. Nagu rusikas silmaauku, O'Shit! Väga ilus jäise moega kaader. Midagi sellist, mida sooviks pohmelusega suruda vastu oma valutavat pead. Vahest ehk ilma nälkjata.

Ent kibe tõde on see, et vees võib elu ka lõppeda. Tunnistan kohe ausalt üles, missuguse sigadusega mina täna hommikul hakkama sain:



No kas isa mulle küllalt pole õpetanud: ei ole tarvis nõusid pesta, kui just viimane häda käes ei ole. Ei ole tarvis! Aga lapsed, need ju ei kuula. Arvavad, et teavad ise paremini. Käärisin minagi veel unise peaga käised üles ja asusin tööle - ja seal ta nüüd siis on. Surnud. Korjasin ohvri küll kraanikausist välja ja püüdsin majapidamispaberiga hingamisteedest vett eemaldada, aga ei midagi. Kahju.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar