Jah, seesama vili, mis alles tosin päevakest tagasi nii palju lubas. Ja nüüd - puhta kiduraks jäänud, kuigi ma mädakolde kirurgilise hoolega eemaldasin. No võrrelgem:
Mojo on läinud, pole midagi öelda. Ise hakkan käesolevaga enesele meenutama tšehhi kultusfotograafi ja muidu häiritud siseeluga inimest Jan Saudekit, kes armastas sarnaseid kümneaastase vahega enne-ja-pärast-pildiseeriaid teha oma perekonnaliikmetest ja lähedastest. Noh, minu lähedasteks on järelikult köögiviljad, aga kunstnikukontseptsioon paistab sarnane.
Igatahes on nukruseks põhjust. Lohutada võin end taas üksnes möödaniku hiilgusega. Üle-eelmisel aastal andis mu külmik sellist saaki:
Vaat teile kartulid-kardulad! (Sest iga ingliskeelse fraseologismi sees peitub väike eestikeelne fraseologism, kes tahab iga hinna eest välja saada.)
Oot, kuidas söögitegemist kutsutaksegi vahel .. kokaKUNST! Hmm ... noh, mis iganes ... Aga mulle meeldib, et toidusuretamine tekitab sul nii tabavaid assotsiatsioone kunstidega ning kultuuriteooriatega. Järgmine samm on luua loengusari "Toidu surm ehk hallitavast porgandist Barthes´ini." Lõpuks ometi jõuavad teooriad ka praktikasse!
VastaKustuta"Järgmine samm on luua loengusari "Toidu surm ehk hallitavast porgandist Barthes´ini."
VastaKustutaLOL! Ma armastan, et näha seda!