Külalisesinemine nr 37 ehk jätku suppi

Nagu lubatud, on ka tänane külalisesinemine supiteemaline. Meiega jagab oma vaateid supile Made alias Mudlum blogist ZA/UM. Erinevalt eelmisest postitusest on täna tegu herne-, mitte frikadellisupiga; ent üks eriline omadus on sel veel: see supp EI OLE halvaks läinud.

Hea lugeja, kas kehitad sa siinkohal hämmeldunult õlgu? Kas peatud poolelt lauselt ja jääd imestades mõtlema: pole siis mitte miski enam püha? Seesugune asi tundub sulle kohatu, vahest koguni solvav? Esmapilgul võib-olla õigusega. Ent kuulakem, mis on kaastöölisel öelda:

"Tähtsaim avastus - toit ei pea olema halb, selleks et olla inetu! Peakangelane, eile keedetud hernesupp, mis maitseb päris hea näeb välja kordades koledam kui nii mõnigi tohletanud sidrun."

Vaat need on kuldsed sõnad. Õigupoolest alustaski blääg ju just niisuguse sentimendi tähe all: esimene postitus pakkus vaatamiseks äsjavalmistatud, vaevalt jahtunud (kas see väljendus tekitab mingisuguseid konnotatsioone?) hakkliha-seenekastet. Edaspidi on see liin aga kahetsusväärselt unarusse jäänud. Üles pildistamata on nii kardemoniga kuklitainas kui nii mõndagi muud võigast ja täiesti värsket. On tõeliselt tervitatav, et Made seda meile jälle meelde tuletab! Veel täpsustab ta:

"Juhin tähelepanu, et külma supi pind peaks normaalselt olema tasane - hangunud. Siin on aga lusikaga käsi käinud ja uuristanud lihatükkide koha pealt supi pinna sisse augud."



Minu meelest tõesti, ega eelmise postituse frikadellisupiga palju vahet ei paista. Või kuidas? Reader poll!

Edasi on kujutatud supianumat tema loomulikus, õiguspärases keskkonnas, mugavasti teiste potentsiaalikate objektide vahel. Esiplaanil paistab kassitoit, taamal aga presskann kohvipaksuga - kes teab, vahest varsti, varsti...?



Seoses kassitoidu, kasside ja muude koduloomadega meenutab kaastööline meile ka seda, et kõik on relatiivne: "[K]oera köök näib olevat minu voodi, sealt leidsin eile kaks toidukarpi ja ühe kuivanud saia ning paar näritud konti."

Veel on üles pildistatud etapp ühest ürgsest ja pidevast protsessist: tasside tekkest horisontaalpindadele: "Kaunis kompositsioon tassidega on esikusse kogunenud eilse päeva jooksul - käin nimelt kas kohvi-limonaadi või piimaga õues suitsu tegemas ja tagasi tulles asetan tassi hajameelselt kapile."



Ühe päevaga nullist kuueni (kui klaasi ka lugeda) - pole paha! Pean tunnistama, et mul enesel läheb enamasti kauem. Või ma ei tea, kas mul üldse on kodus kuus tassi.

Lõpetuseks aga üks äärmiselt meeleolukas kaader, mis vist kommentaari ei vaja:



Südamlik tänu Madele selle silmiavava postituse eest! Võtkem kuulda ja pidagem silmas: esiteks, ka voodi võib olla (koera) kodusõda; teiseks, teinekord on bläägis kohta ka värskele toidule. Think out of the box!